Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Ansamblitele tähendavad need kuupäevad eelkõige üsnagi pingelist tööaega.
Nii oli ka ansambel Shock sel aastal tööga tublisti hõivatud ja reisis ringi nii mandril kui Saaremaal. Oli suuri rahvapidusid ning väiksemat sorti koosviibimisi, kus inimesed privaatselt oma seltskonnaga liha kõrvetasid ja lõket põletasid.
Peamine oli aga jaaniööl sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõis pidi särama kui päike ja helendama kõigis vikerkaarevärvides. Kui otsijal õnnestus õis leida ja seda hoolsasti hoida, pidi saama temast kõige õnnelikum inimene maapeal. Loodetavasti nii ka läks.
Söödi muidugi, nagu jõulude ajalgi kombeks, ohtralt ja ohjeldamatult. Lauldi, tantsiti ja oldi muidu lõbusad. Ühesõnaga puhati täiega. Ansambel Shock aga sooja viina ja higiseid naisterahvaid ei armasta, seepärast puhkab talvel.
Bänd jäi kõikjal vastuvõtuga väga rahule ja loodab, et rahule jäädi ka nendega.
Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama.
